Tiina Alver - "Ühe telekunstniku tegemised kolmekümne ühe aasta jooksul"
Tallinna telemaja Gonsiori tänava poolses I korruse fuajees on sellest nädalast avatud näitus "Ühe telekunstniku tegemised kolmekümne ühe aasta jooksul" Tiina Alveri töödest. Eesti Televisiooni tuntud saadete kujundusi meelde tuletav väljapanek toob huvilisteni 80ndad, 90ndad ja jõuab välja praegusesse aega.
Telekunstnik Tiina Alveri tööde nimistusse mahub palju: telesaated "Noortestuudio pärastlõuna" (1986-87), "Vigla show" (1988), "Öö TV" (1989-92), "Carte Blanche" (1992-98), "Seitse vaprat" (1994-99), "Klaver põõsas" (1996-2001), "Friik" (1996-99), "Reisile sinuga" (1996-2001), "Teletaip" (2008), "Erisaade" (2009-2010) jpt. Veel on Tiina Alver kujundanud mitmeid telelavastusi väikestele ja suurtele vaatajatele, on teinud kujundusi lisaks ETV-le ka teistele Eesti telekanalitele ja tegutsenud kunstnikuna kirjastustes Ilo ja Tea. ETV on määranud Alverile kunstniku preemia aastatel 1987 ja 1993. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta aastast 1995.
Tiina Alver on enda sõnul sündinud suhteliselt karmil ajal, 1951. aastal. "Kooliteed alustasin romantilises mõisakoolis Harmis. 1967. aasta kevadel, pärast 8. klassi, saatis keegi tundmatu, kes on süüdi selles, et minust kunstnik sai, mulle kutse Tartu Kunstikooli eksamitele. Selle elukooli lõpetamise järel oli ainus tee minna kunstiinstituuti, kus lõpetasin graafika eriala 1980. aastal. Sealt suunati mind juba Eesti Televisiooni, ja osa minu järgmise kolmekümne ühe aasta tegemistest on nüüd näha telemaja näitusel," rääkis Alver.
Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken tunnistas eilsel näituse avamisel, et talle on Alveri tööde esitlus üllatav. "Ma ei teadnud, et kõikide tädi Ruthi saadete juures on alati Tiina Alver olnud, ja ei teadnud, et ta nii pikalt on Eesti Televisioonis tööl olnud," ütles Elken. "Filmis ja vahest ka teles on nii, et kui sa ei märka muusikat ega keskkonda ehk kunstniku tööd, siis on helilooja või kunstniku töö väga hea olnud. Professionaal peaks seda kõike kindlasti märkama. Me elame kunstnike kujundatud maailmas. On hea, et telekunstniku roll on toodud varjust välja," märkis Elken.
Teleprodutsendi ja režissööri Raivo Suviste sõnul on Alveri teene vaatajaile kujunduste suur realistlikkus. "Tiinal oli lavastuses „Salu Juhan ja ta sõbrad“ klassiruum stuudios kujundatud nõnda, nagu stseenid oleks salvestatud päris koolis. Ka muude tööde puhul on Tiinal oskus luua ruumi elu, pildis ei paista lavastatud olemine - kujundused koosnevad pisiasjadest, emotsioonist, tunnetest. Nagu inimesed toimetaksid tegelikult seal igapäevaselt. Tiina on väga paindlik, ta tuleb lavastaja mõttega kaasa, arvestab kaameratööga, võttekohtadega, arvestab operaatori, lavastajaga. Ja inimesena on ta ääretult sümpaatne," rääkis Suviste.
Režissöör-lavastaja Vilja Nyholm-Palmi arvates iseloomustab Alverit piiritu andekus ja hea maitse. "Need omadused ei lubanud talle kunagi libastumisi, mida tolle aja teljel ikka aeg-ajalt ette tuli. Kui lavastuse puhul andsin märksõnad tegelaste kui ka situatsioonide ning interjööri iseloomustamiseks, siis võisin kindel olla, et sain alati veel parema kui oodata oskasin – 120 protsenti ja hea tuju peale selle."
Telekunstnik Tiina Alveri näitus jääb telemajas, aadressil Gonsiori 27 avatuks kuni aasta lõpuni. Külastajad on oodatud iga päev kell 9-20.
Tiina Alveri 20 80x120cm suuruses tööd printisime matil fotopaberile, kleepisime KAPA alusele ja raamisime musta mati raamiga.